My photo
Um escritor, um poeta, um aventureiro,

Tuesday 30 October 2012

FINADU TUIR FIAR SARANI NIAN*


* Hosi Madre Zelia Soares de Oliveira





TINAN-TINAN, ITA SARANI TOMAK SELEBRA LORON BOT IHA IGREJA UNIVERSAL, HAHU HO LORON BOT, LORON SANTO NIAN, LORON BA DAULUK IHA FULAN NOVEMBRU NIAN, (dia dos santos). HAFOIN TUIR KEDAS MAI, LORON NEBE ITA HANARAN, LORON FINADU, LORON DARUAK IHA FULAN NOVEMBRU, LORON IDA KMANEK TEBES ATU ITA HOTU HANOIN ITA NIA MALUK MATEBIAN SIRA NIA LORON. 

TEBES DUNI, WAINHIRA SIRA SEI MORIS, ITA HOTU KOKO MORIS KSOLOK NO TERUS HAMUTUK HO SIRA, NO WAINHIRA SIRA MATE ONA, SIRA HUSIK HELA MAI ITA LEMBRANSA FURAK ATU ITA HANOIN NAFATIN SIRA NIA MENSAJEN NO HAHALOK MORIS NIAN NEBE HALO ITA BANATI TUIR SIRA NIA AIN-FATIN. 

FINADU KATAK SA LOS ? 

FINADU, LORON FERIADU, LORON MATEBIAN, LORON BOT TEBES, NO IHA RAI IDIDAK, IHA NINIA KULTURA HODI SELEBRA LORON MATEBIAN NE. IHA KONTINENTE LIMA: ASIA-AFRICA-AMERICA-EUROPA-OCEANIA, ITA BELE KONHESE NO HARE OINSA SIRA SELEBRA LORON FINADU, LORON MATEBIAN NE.

HAU HAKARAK KOMPARTE HO ITA BOOT SIRA, SELEBRASAUN TUIR FATIN NEBE HAU HELA NE-IHA PERU-LIMA, PARTE SUR PERU NIAN, NARAN CORIRE-AREQUIPA, DOK UITOAN HUSI KAPITAL. SIRA NIA DEVOSAUN BA MATEBIAN KLEAN TEBES, HUSU MISA BEBEIK BA MATEBIAN SIRA, IHA IGREJA NAKONU HO FAMILIA NEBE HUSU MISA, KANTA SOLEMNE. HAFOIN BA VISITA RATE, NO IHA LORON FINADU NE SEI SELEBRA MISA IHA FATIN NEEN, CEMETERIO NEEN NEBE IHA NE HOT-HOTU TAU NARAN MATEBIAN SIRA NIAN BARAK LOS, NO NAILULIK SEI TEMI NARAN HIRAK NE HOTU. SIRA PREPARA AIFUNAN, HAFUTAR RATE NO BALUN LORI BUKAE HODI KOMPARTE BA MALU IHA RATE. KARIK, BELE DEHAN KATAK HANESAN DEIT, TUIR ITA NIA LISAN TIMOR NIAN-MAIBE HAU ATU DEHAN KATAK IDA NE SINAL DOMIN NIAN BA MATEBIAN SIRA LAOS DEIT, ITA HEIN LORON FINADU, MAIBE IHA LORON NEBE MATEBIAN SIRA NIA LORON MORIS, LORON MATE KA LORON NEBE ITA SENTE KATAK SIRA PRESIZA ITA NIA ORASAUN, ITA KETA HALUHA ATU HUSU MISA BA SIRA, BA VISITA SIRA NIA RATE, LORI AI-FUNAN NO SUNU LILIN BA SIRA. 

MATEBIAN SIRA IHA FATIN DIAK ONA, IHA LALELHAN, SIRA SEI LA HALUHA REZA BA ITA SIRA NEBE SEI LAO RAI NE. ITA REZA BA MALU NO ITA HOTU BUKA HALAO MORIS NE ATU BELE SAI SANTO NO TO DALAN SANTIDADE NIAN.

KUMPRIMENTUS BA ITA BOOT SIRA HOTU
FELIZ DIA DE FINADU

Thursday 25 October 2012

Segredu Nasaun Publika Livre Iha Website Arkivu no Muzeum Resistensia Timorense

Timor Leste ninia historia no dokumentus funu desde 1975-1999 nebe ohin loron bele hetan livre iha website "Arkivu no Muzeum Resistensia Timorense" (http://amrtimor.org/), tuir lolos tenki taka ona ba publiku tamba tuir hau nia hanoin dokumentus sira ne'e hanesan TESOURO ba rai Timor Leste. Iha parti seluk, hau konsidera dokumentus balun hanesan segredu nasaun nian nebe ema (publiku) labele hetan lai assesu.

Ohin loron, hau hare'e kualker ema (nasionais ou internacionais) bele hetan assesu livre ba dokumentus funu Timor desde 1975-1999 nebe publika iha website: http://amrtimor.org/, nebe tuir lolos labele ona. 

Hau sugere ba Governo Timor Leste, liu hosi Sekretariu Estadu Veteranus, ou, orgaun kompetenti atu toma medida urgente se bele karik taka tiha odamatan website "Arkivu no Muzeum Resistensia Timorense" atu nune ema/publiku (nasionais no internasionais) labele hetan assesu livre ba dokumentus resistensia nebe validu ba rai Timor. Ba ema/publiku nebe maka hakarak hetan assesu ba dokumentus resistensia Timor nian, tuir hau nia hanoin tenki liu hosi processu ou pagamentu.

Fakta hatudu, kuandu ema tama odamatan Muzeum Nasional Resistensia Timorenses nebe situa iha kapital Dili, sira tenki selu i proibido hasai foto iha laran (so ho autorizasaun), maibe, ho fasil ema/publiku (nasionais no internacionais) bele hetan assesu ba dokumentus resistensia nian iha website: http://amrtimor.org/.

Obrigado...

Celso Oliveira

Monday 22 October 2012

Funu Informasaun (Primeira Parti)

Ohin loron ita moris iha tempu pos-modernu, ne'e duni, "INFORMASAUN" kaer funsaun importanti tebe-tebes iha ita nia moris. Foin daudaun, Diocese Baucau, kria ona pagina iha Internet ho naran "Hau Fiar". Objektivu maka atu haklaken informasaun ba sarani sira, laos deit ba sarani sira iha Diocese Baucau, maibe, ba Timor oan hotu iha mundu. Embora, ema barak kontra ideia ne'e, maibe, pesoalmente hau konkorda i apoio 100 porcento.

Realidadi hatudu katak ho avansa teknolojia, mosu ona funu iha sirkulasaun informasaun. Ema a'at uza informasaun hodi transmiti sira nia hanoin a'at, no, ema diak uza informasaun hodi fo'o hanoin/planu diak. Ne'e duni, agora depende parti ida-ida buka dalan oinsa atu sira nia informasaun bele to'o lalais, seguru, i, ema barak bele hetan assesu.                                                                                                                                                                                                                                    
Hau, iha loron hirak ne'e tu'ur hanoin konaba impaktu saida maka akontese ba ema Timor nia moris konaba nia konsume "informasaun" loro-loron ou oi-oin iha nia moris? 

Ita hotu sei lembra akontesimentu iha fulan hirak liu ba iha kapital Dili, hafoin tiha Konferensia CNRT nebe hetan transmisaun direta hosi TVTL. Objectivu principal hosi transmisaun direta TVTL maka atu transmiti acto demokratiku nebe mosu duranti Konferensia nia laran, maibe, por um momentu deit, adversariu politiku FRETILIN, aproveita deputadu ida ka rua koalia sala iha konferensia laran, transforma transmisaun direta ne'e sai tiha "KAOS" ou "konfrontasaun" nebe lori konsekuensia ba ema ida mate, tuda malun iha estrada laran, kria trauma iha ema nia moris no seluk-seluk tan. Hosi ne'e ita bele hasai konkluzaun katak informasaun dezenpenha funsaun importanti tebe-tebes iha ema (ou instituisaun) ida-ida nia moris. Sei iha tan Kazu barak maka bele sai referensia iha hakerek ne'e. Maibe, hau limita-an. 

Timor Leste foin sai hosi okupasaun Indonesia tinan 13 liu ba (30/8/99). De jure hetan rekonhesimentu internasional iha 20/5/02. Iha tinan 4 nia laran, 2002-2006, ita foin maka atu hari'i ita nia Estadu Demokratiku ida forti, maibe, mosu tiha krisi politika-militar iha 2006, nebe sobu tiha Orgaun Soberania nebe ita hari'i ona. Agora, ita foin buka atu hari'i Estadu Demokratiku nebe diak no forti hodi labele hamosu fila fali falhansu nebe akontese iha pasadu. 

Timor Leste halo parti ona iha mundu, ne'e duni, la taka hipotese atu tama iha funu informasaun. 

Agora, depende iha Timor oan ida-ida konsume informasaun nebe sirkula iha moris loro-loron. Entre informasaun a'at no diak tenki hili maka ida diak. Laos fasil tamba loro-loron informasaun a'at tama barak liu iha ita nia kakutak. 

Boa leitura i semana diak ba imi hotu. 

Celso Oliveira


Monday 1 October 2012

Diskriminasaun Iha Labarik Sira Nia Moris Iha Timor Leste


Iha Timor Leste to'o ohin loron sei kontinua ezisti discriminasaun hasoru labarik sira. Iha parti ida, mosu insiativa oi-oin hosi Governo hodi luta hasoru discriminasaun sira ne'e. Maibe, esforsu nebe Governu halo seidauk sufisienti. Tamba ne'e maka presija tebes kontribuisaun ou kolaborasaun hosi ema hotu2.

To'o ohin loron, labarik sira (liu2 iha foho) kontinua halao sira ninia moris iha kondisaun kiak, be mos la iha, ahi la iha, mal tratadu, livro no kadernu la iha, forsadamente halao servisu iha uma, etc. Tuir lolos, labarik sira ne'e moris ona iha kondisaun igualdadi no diak nia laran tamba Governu iha orsamentu maka'as ba iha Edukasaun no protesaun ba labarik sira. Maibe, infelizmente labarik sira ne'e sei senti discriminasaun maka'as. 

Iha kapital Dili, ita hare'e differensa bo'ot tamba labarik sira bele ba eskola iha International School, iha merenda, tu'ur iha kadeira no mesa, iha livro, tau sapatu diak, hatais diak, kaer kadernu, iha be mos, kalan hetan naroman tamba ahi lakan, tratamentu saude diak, etc. Maibe, iha foho labarik sira labele senti moris hanesan ho labarik sira iha Kapital Dili. 

Ne'e duni, ho governasaun foun, ejiji tebes maka fo'o atensaun ba labarik sira iha foho liu-liu tenki iha "be-mos no ahi" atu nune labarik sira iha Timor laran tomak labele senti diskriminasaun. 


Celso Oliveira