My photo
Um escritor, um poeta, um aventureiro,

Saturday, 16 May 2009

Ministru Balu Halo Rezisténsia Pasiva Kontra Vise PM - Carrascalão: "Sira sosa Hummer halo an hanesan aktor Hollywood"


.

Dili, Tempo Semanál – Edisaum 138

Mário Viegas Carrascalão, Vise Pri­m­eiru Ministru ba asuntu Administrasaun ne'­ebé Xanana hili hanesan Virus Anti Ko­­rrupsaun iha governu AMP nia estrutura atu tau matan ba naksalak ad­m­i­n­i­s­t­r­a­s­a­u­n­, liu-liu naksalak iha ezekusaun or­s­a­m­e­ntu estadu nian ne'ebé ministru ho se­k­r­etáriu estadu sira jere.
.
Maibé ministériu balu oras ne'e halo C­arrascalão satu kosong tanba mezmu Ca­rrascalão haruka ona Memo balu ba mi­nistériu atu hetan justifikasaun ba nak­s­a­lak korrupsaun no mal-administrasaun iha ministériu nia laran, maibé ulun boot mi­nistériu nian la preokupa ho Carrascalão nia surat."oras ne'e Timor-Leste hanesan Am­é­rika tanba saida mak artista Hollywood si­ra kaer iha Amérika, iha Timor-Leste mós ema balu komesa kaer daudaun", de­han Eng. Mário Viegas Carrascalão ba jo­rnál ne'e iha nia servisu fatin Kinta se­m­a­na kotuk. Atu hatene di'ak liután saida mak Carrascalão halo ona hodi kombate korrupsaun no mal-administrasaun iha rai­ laran, tuir mai inter vista espesiál jornál Tempo Semanál ho Vise PM Mário Vi­egas Carrascalão.

Oinsá senhor Vise nia haree kona-ba hahalok korrupsaun iha governu ida-ne'e ?

Ita-nia ema sira ne'ebé halo ko­rru­psaun ne'e hatene katak se korrupsaun ne'e buat at ida, entaun ita tenke hili at ida ne'ebé mak di'ak liu ba ita, tanba koruptor hirak ne'e utiliza korrupsaun ida aat liu nian. Aat tanba osan ne'ebé sira na'ok la'os gasta iha ita-nia rain maibé sira lori ba tau iha rai li'ur. Osan dollar ne'e fasil lo­ri ba li'ur, ita bele tau iha mala oan ruma ita bele lori sai husi ita-nia rain. Ha'u mós komesa haree ona ema balu komesa kaer automovel Hammer. Ita bele haree iha Amérika, Hammer ne'e so artista Hollywood sira mak kaer, ma­ibé iha Timor-Leste matenek na'in balu mós kaer Hammer. Ne'e hatudu katak, ita laiha umildade atu moris tuir ita-nia sit­uasaun, maibé ita hakarak sai riku de­rr­epente. Karakterístika ba ema sira ne'ebé ha­karak riku derrepente ne'e mak sira ne'ebé la hatene moris ho osan barak ta­nba bainhira ema toman moris ho osan barak, ema ne'e ita haree simples hela, maibé ida ne'ebé iha osan ona komesa sosa Hammer, hatais mós oin seluk ona, ne'e ema sira ne'ebé hakarak riku derrepente. Ema hirak ne'e halo an ha­nesan ema riku iha rai boot sira, iha ita-nia rain kuandu ema ida derrepente hat­udu an hanesan ema riku derrepente, ne'e ita husu o hetan riku ne'e husi ne'ebé se o nia saláriu ki'ik hela.

Se iha Timor-Leste ema balu ha­k­arak riku derrepente maibé tara an ba korrupsaun, saida mak senhor Vise bele halo ba ema ne'e?

Ha'u lee iha jornál ema balu hateten ka­tak ha'u iha dilema atu kombate ko­r­r­u­psaun tanba uluk sei deputadu ha'u ko­'­alia barak maibé agora ha'u ladún ko'alia. Ha'u hakarak hateten ba ema hi­rak ne'e katak, sira keta mehi mak ko'alia karik tanba loloos ne'e sira kon­ese ona ha'u tanba ha'u lakohi hatene ema ida halo korrupsaun ne'e ha'u nia maluk ka, ha'u nia família ka, ha'u nia pa­rtidu ka see de'it kuandu halo korru­ps­aun, entaun ba ha'u mutin-mutin, me­tan-metan.

Bele fiar mai katak ha'u laiha kom­p­romisu ho korruptor. Se aban bainrua ha'u hatudu naksalak korrupsaun balu iha governu ida-ne'e nia ukun mak governu hirus ka dehan ha'u mak sala, entaun ha'u prontu simu sala no prontu mós atu sai. Mas antes ha'u sai, ha'u hakarak dehan de'it nune'e, ha'u sei la sakrifika ha'u nia prinsípiu. Bele fiar ba katak see de'it, ministru ka la ministru ku­andu iha buat ruma monu ona iha ha'u nia liman, entaun nia prosesu mak tenke ba polisia ou ba Pro­kur­adór Jerál. Se lae, pelumenus Insp­es­aun Jerál sei halo investigasaun. Maski nune'e ha'u laiha kbiit atu hata­ma ema ida ba kadeia tanba hatama ema ba kadeia la'os ha'u nia kom­peténsia.

Karik senhor Vise identifika ona iha ministériu ida ne'ebé mak in­d­i­k­a­saun korrupsaun mosu b­a­rak liu?

Ha'u hanoin atu taka odamatan ko­r­rupsaun ne'e, odamatan ida ke boot liu mak Ministériu Finansas diresaun Ap­r­o­vizionamentu. Atu taka odamatan ne'e tenke kria instituisaun independente ida ne'ebé labele hetan influensia husi ministru, ema boot, ki'ik, família, ka be­lun sira. Ha'u hatene katak funsi­on­áriu sira halo buat ne'e asves sira mós book-an la di'ak tanba telefone mai husi karuk loos hodi influensia. Rai Timor ne'e laiha problema ho osan tanba ita iha osan barak, maibé tanba sa ita debe fali osan ba ema. Ho­rikalan ema ida hateten ba ha'u iha uma katak estadu deve osan ba­rak ba nia, maibé ha'u husu ba ema ne'e atu lori provas mai hatudu para ha'u bele ko'alia. Imi bele haree iha jo­rnál hateten katak ema balu iha Mi­nistériu Finansas simu saláriu US$­500,000.00 kada fulan. Tanba ne'e ha'u hateten odamatan korrupsaun ne'e mosu barak iha prokurament. Odamatan korrupsaun ida seluk iha ministériu Obras Publikas. Iha mi­nistériu ida-ne'e ita tenke rezolve lal­ais tanba osan barak tebe-tebes mak sira gasta maibé ita la hetan rezultadu servisu ida ke di'ak. Ha'u fó ezemplu estrada iha Dili ne'e taka kuak de'it, nu­ne'e mós uma balu halo seidauk hotu maibé kompañia abandona tiha maibé to'o ohin loron ita la hetan rel­a­t­óriu ruma husi ministériu ne'e. Pri­m­eiru Ministru rasik tanba preokupa ho kondisaun ministériu Obras Pub­likas nian entaun Primeiru Ministru no­m­eia tan Vise Ministru ida hodi ajuda Mi­n­istru. Ha'u husu kestaun sira iha EDTL nian hanesan kombustivel kahur ho bee, ema na'ok mina husi portu, entaun responsavel sira iha EDTL ne'e lori ona ba tribunál ka seidauk, tanba sa mak mákina aat babeik, má­k­ina hirak ne'ebé ajuda husi Japaun to'o agora la funsiona ne'e tanba saida no mákina hi­rak ne'ebé fó aluga ne'e nia osan ba iha ne'ebé. Ida-ne'e ita t­enke haree atu rezolve lalais atu m­ini­sté­riu bo­ot ida-ne'e labele moris hela ho hah­alok ke la be­n­e­físiu ba povu. Ha'u husu mós ba Ministériu Ju­s­t­isa kona ba propriedade abandonadu hanesan uma ho rai ne'ebé fó aluga ba ema, prosesu aluga ne'e rasik liu husi prosesu legál ka aluga tuir ida-idak nia hakarak. Se aluga duni see mak aluga, osan tau iha ne'ebé. Kuandu ha'u husu hanesan ne'e ba Ministériu Justisa, mi­n­istériu ne'e la fó, ha'u husu ida-ne'e liu fulan ida ona maibé to'o agora ha'u seidauk simu resposta, se hanesan ne'e oinsá ha'u bele halo servisu. Hanesan mós kuandu ha'u husu ba Obras Publika kona ba mákina hirak ne'ebé rai hela no balu fó aluga ba ema, maibé Obras Publika la fo resposta ruma mai ha'u, sira dehan de'it sei pre­p­ara an maibé loro-loron mak prepara an hela de'it, tuir loloos dadus sira ha­nesan ne'e tenke preparadu hela la'os ema ida husu mak o foin hakfodak atu prepara.

Karik sira lakohi fó ba senhor Vise, ne'e oinsá?

Sira lakohi fó tanba saa, karik tanba iha buat ruma mak halo sira hakarak ta­ka mai ha'u. Ha'u hakerek ba sira Me­mo ida maibé depois sira la halo buat ida kona ba Memo ne'e. Entaun ha'u ha­ruka tan Memo ida ba sira, ha'u ha­kerek kompletu númeru Memo ne'e atu hetan klarifikasaun maibé sira la hataan, se nune'e ita hakarak saida, karik ha­k­a­rak kombate korrupsaun ka hakarak ha­buras.

Ne'e hatudu katak Ministru balu taka odamatan ba Ita-Boot kuandu Ita-Boot hakarak kombate korrupsaun?

Ha'u hanoin hanesan ne'e duni, ta­n­ba la'os ema ruma mai hateten ba ha'u katak ha'u labele halo, maibé ku­a­ndu ha'u hakarak halo ema la hataan. Ne'e hatudu katak ministru sira halo re­z­ist­é­n­sia pasiva kontra ha'u. Sira la liga surat hotu ne'ebé ha'u haruka ba sira atu hetan klarifikasaun ruma ba na­ksalak iha ministériu nia laran.

Atu kura moras korrupsaun iha go­v­ernu nia laran, ema balu kestiona ko­na-ba senhor Vise nia kbiit no balu hein hela Vise atu halo buat ruma ho­di kura moras ne'e. Oinsá senhor Vise nia hanoin?

Buat ida korrupsaun ne'e la'ós ita se­rvisu iha governu de'it mak hatene maibé populasaun baibain mós hatene katak buat ne'e akontese duni iha nivel hotu-hotu. Ha'u bele hateten katak mais de 50% ita-nia ema envolve direta ho indireta iha kestoens ne'e. Kuandu ita ha­­ree situasaun hanesan ne'e, ita tenke pr­epara obrigasaun hodi haree loloos sa­ida mak ita rona no saida ma­ka ita ko­'­alia. Se ita ba kaer ema hotu-hotu en­­­taun sei konstroi kadeia barak liután tanba prizaun preventiva de'it ba ema rihun, mas konserteza ke ema rihun ne'e balu sala boot no balu sala ki'ik. Ne'e duni ita tenke monta sistema hodi fó prioridade liu ba sistema prev­e­n­tiva tanba saida mak akontese iha kotuk konserteza ita labele evita. Ita bele hateten katak kestoens korrupsaun ne'e mosu ke­das iha tempu UNTAET depois tama ba primeiru governu Fr­e­t­ilín nian. Ema bele nega ida-ne'e mas ha'u foin haree relatóriu husi distritu rua ne'ebé hato'o husi Ins­p­e­s­a­un Jerál no moos husi Obras Publika ne'­ebé hetan pelumenus eskola tolu iha Covalima ke aba­n­d­o­n­a­du hela iha 2005-2006. Ha'u la'os atu hateten katak laiha korrupsaun iha governu AMP maibé sira mós labele hateten iha tempu ne'ebá laiha korrupsaun. Maibé ha'u ha­karak husu katak, se eskola hirak ne'e abandona de'it, entaun osan ba iha ne'ebé, tama emprezáriu nia bolsu ka tama governantes sira nia bolsu. Tanba ne'e ha'u husu ona justifikasaun ba Ministériu Edukasaun atu esplika loloos problema ida-ne'e.

Durante ne'e senhor Vise simu ona dokumentu balu husi komunidade kona-ba lala'ok korrupsaun iha governu ida-ne'e ?

Ha'u bele hateten katak laiha loron ida ke ha'u la hetan informasaun mai husi ema oioin, balu haruka dokumentu eskrita, balu hato'o dokumentu liu husi ema mai ha'u, balu ba buka ha'u iha uma. Ha'u hatene katak ema barak ha­karak fó sai saida mak akontese iha go­vernu ida-ne'e , maibé ita labele uza ida-ne'e hanesan baze ida hodi foti me­didas kontra ema ne'ebé halo na­ks­a­l­ak iha governu. Maibé ha'u hetan inspesaun ida ne'ebé funsiona hanesan asesór hodi fó asesoria ba Primeiru Ministru. In­s­p­e­saun Jerál ne'e sei halo relatóriu ba Primeiru Ministru, maibé ita hotu hatene ka­tak laiha lei orgániku ida atu regula Inspesaun Jerál ne'e. Ha'u hakarak in­f­or­ma mós katak, ha'u nia servisu lu­ta kontra korrupsaun no hadi'a ad­ministrasaun ne'e bazeia ba relatóriu In­spesaun Jerál, entaun inspesaun ne'e tenke halo inspesaun rutina ka regulár tinan ida dala ida iha ministériu hotu-hotu hodi haree iha irregularidade ka lae iha sistema administrativu ninian ou iha ka lae hahalok ruma ne'ebé bele prejuizu orsamentu estadu nian ha­nesan korrupsaun ne'ebé ke ema halo. Maibé ha'u haree katak mákina ne'e ladún funsiona di'ak maiske iha du­ni inspesaun balu ke sira halo maibé bainhira relatóriu hato'o ba Primeiru Ministru, balu mak konsege hatún ma­ibé balu mós latun, balu ke tun ne'e mós la hetan implementasaun. Ha'u hakarak fó ezemplu ida kona-ba pr­oblema OB Vam ne'ebé Inspesaun Je­rál hetan duni indikasaun korrupsaun hodi haruka duni ba Prokuradór Jerál da Repúblika maibé Prokuradór Jerál arkiva tiha. Tanba ne'e ha'u husu fila fa­li prosesu ne'e hodi halo despaxu ida ba prosesu ne'e atu loke fila fali in­v­e­s­t­igasaun ba kazu ne'e, maibé se karik Prokuradór Jerál dehan laiha evid­é­n­s­ia, entaun ha'u sei kestiona ida-ne'e ba tribunál hanesan sidadaun Timo­r­é­n­sia la'ós hanesan Vise PM. Ha'u hakarak lori ba tribunál tanba ha'u hatene katak kazu OB Vam ne'e estadu gasta US$480,000.00 hodi sosa buat ida ke la funsiona. Tanba la funsiona entaun ha'u husu osan ne'e ba ne'ebé no ha'u rasik hakerek ona Memo ida ba Ministra Finansas kona-ba osan ne'e tama fila fali ona ka seidauk, se se­idauk tama entaun ha'u hakarak ha­ree halo investigasaun didi'ak. Ha'u ha­t­ama mós iha tempu orsamentu apr­o­va tiha ona kona-ba meius inspesaun ida ke forte ho kapasidade atu halo servisu. Maibé meius ne'ebé ke iha ona ita bele uza hodi hala'o daudaun ins­pesaun ba ministériu hotu-hotu ha­nesan inspesaun iha Ministériu Ed­uk­a­saun ne'ebé mosu buat barak ke ba­lu Ministériu rasik mak fó sai no balu In­spesaun Jerál mak hetan.

Oinsá senhor Vise nia relasaun se­rvisu ho Komisaun Anti Korru­ps­a­u­n?

Ha'u nia kna'ar ida mak halo ko­o­pe­rasaun ho Komisaun Anti Kor­ru­p­s­a­un, maibé komisaun ne'e rasik sei­d­a­uk kria. Ha'u mós iha kooperasaun ida seluk ho misaun Funsaun Publika ko­na-ba matéria hirak ne'ebé ke iha irr­e­g­ularidade administrasaun, maibé komisaun ida-ne'e rasik seidauk iha lei rasik, ne'e duni semana liu ba ha'u ba ko'alia ho lideransa balu iha Parlamentu atu aselera aprovasaun ba lei Ko­m­i­s­a­u­n Anti Korrupsaun ho lei ba Kom­i­s­a­un Funsaun Publika, tanba se buat rua ne'e laiha entaun ha'u sai Vise PM hodi halo saida. Ha'u mós hakarak dehan katak, to'o ohin loron depois de ha'u observa, ha'u haree katak laiha ministériu ida ke iha ábitu atu hataan lalais pedidu ruma ne'ebé mai husi povu. Ne'e duni ha'u halo sirkulár ida haruka ba ministériu ho­­tu-hotu atu oinsá tenke hataan pedidu ru­ma mai husi povu. Ha'u haree mós katak Ministru ho Sekretáriu Estadu si­ra hala'o servisu mesamesak de'it, la halo koordenasaun ba malu, ne'e duni Pr­i­m­eiru Ministru hili ha'u atu ha'u bele halo koordenasaun inter ministeriál. Primeiru Ministru rasik kria ekipa ida atu haree kona-ba akordu ka inv­e­s­t­imentu ruma no Primeiru Ministru mós nomeia ema balu atu halo servisu ne'e maibé ministru balu hataan balu la ha­t­a­an. Ba ida-ne'e , Primeiru Ministru fó pr­azu fulan ida ba ministru sira atu hato'o sira nia opiniaun maibé ministru sira la mosu. Hahalok hanesan ne'e ha­nesan liafuan Prezidente da Rep­ú­b­l­ika hateten, ministru hotu-hotu hakarak sai Ministru Negósiu Est­r­a­n­j­e­iru hodi hala'o vizita beibeik ba es­t­r­a­n­j­eiru. Ita atu ko'alia buat ruma ho ministru sira la­bele tanba ministru sira hala'o he­la vizita ba estranjeiru, ne'e hatudu katak governu ida-ne'e la funsiona di'­a­k tanba ministru sira adapta hela sis­t­ema hirak ne'ebé governu tuan sira uza. Tanba ne'e tenke halo duni rees­t­ruturasaun iha ministériu balu ne'ebé ke nia ministru ho sekretáriu estadu si­r­a la tuur hamutuk hodi ko'alia oinsá re­zolve problema osan nian tanba osan barak tama iha ministériu sira maibé m­i­nistériu sira la hatene osan ne'e gasta halo oinsá. Ita la ha­ree didi'ak or­s­a­m­e­n­tu estadu nian no­moos orsamentu husi apoiu inte­r­n­a­s­ionál ne'ebé fó mai ita tanba dala ruma bele akontese Over lopping (tumpan ti­n­dih) ba orsamentu iha ministériu sira. Ita hatene katak governu AMP foin kaer ukun tinan ida resin, maibé agora tempu to'o ona atu ita hadi'a saida mak naksalak iha governu ne'e. Ha'u rasik sei hato'o relatóriu ida ba Primeiru Mi­nistru kona-ba oinsá ha'u nia obs­e­r­v­a­s­­aun ba situasaun ne'e no saida mak ha'u hakarak propoin ba governu atu hadi'a. Ha'u hakarak hateten de'it katak, go­vernu ida-ne'e la'os la'o lad'iak mas se ita hakarak hatee alternativa sira uluk nian ne'e aat liután tanba komunidade internasionál fó ajuda mai Timor-Leste US$3.6 billioens ita la halo buat ida. Ha'u hakarak husu, estrada foun ida ne'ebé mak uluk governu halo uza or­s­a­m­e­n­tu ne'e, no moos ponte ho uma hira mak ko­nsege halo.

Moru prizaun Bekora foin hadi'a ma­ibé nakfera fali ona no kompañia ba reboka de'it atu taka falta, han­e­san mós projetu reabilitasaun Se­ntru Formasaun Judisiál, projetu ne'e se­idauk remata maibé governu selu ho­tu ona kompañia kaer pr­o­j­etu, ne'e ha­tudu saida?

Ne'e hatudu sala. Sala mai husi ne'­­ebé , mai husi Ministériu Finansas tanba pagamentu bele halo bainhira Ministériu Fi­nansas simu ona relatóriu fiskaliza sa­un katak projetu halo re­mata ona 100%. ministériu so bele halo pag­a­m­e­ntu tuir lei hateten katak pr­i­m­e­iru pag­am­entu 25% atu halo pr­ojetu ne'e, la'os projetu seidauk rem­ata mi­n­istériu ba ha­lo ona pagamentu. Ne'e sala husi Min­is­tériu Finansas ha­m­utuk ho Ministériu ne'ebé sai re­s­p­o­nsavel ba projetu ne'e. Kona ba kazu prizaun Bekora, ha'u seidauk halo inspesaun ruma iha ne'e­b­á maibé ha'u rona informasaun barak ko­­na ba problema ida-ne'e. Ag­ora ha'u he­in hela surat tahan ruma bele mosu iha ha'u nia meza leten karik ha'u bele haruka Inspesaun Jerál ba halo kedan inspesaun. Ha'u ha­k­a­r­ak hateten de'it katak, problema ko­r­r­u­p­saun ne'e mosu barak tebe-tebes. Ma­i­bé agora ha'u labele halo buat ruma ta­n­ba ha'u la hetan informasaun, aat liután ema balu proteje an, proteje ema seluk no ta­ka dalan. Ha'u hakarak ko'alia ha­n­­e­san ne'e tanba ha'u lakohi ita nia rain id­­a­-ne'e sai fali rai korruptu no ha'u m­ós lakohi servisu iha governu ida ke iha akuzasaun oioin.

Senhor Vise karik iha koñesimentu ruma kona ba fornesimentu fa­r­d­a­m­entu ba guarda prizional Timor-Leste ne'ebé to'o oras ne'e sai polémika?

Ha'u hetan ona surat tahan ida ko­na ba kazu ida-ne'e no ha'u entrega ti­ha on­a ba Inspesaun Jerál atu halo in­ve­sti­g­asaun. Ha'u fiar katak sira la­bele halo in­vestigasaun lalais tanba ema iha parte Inspesaun nian sei li­mitadu.

Senhor Vise karik akompaña mós ka­zu kompañia Pualaka nian ne'ebé mak iha dokumentu rejistu iha oin rua. Ida, kuandu kompañia ne'e ma­nan tender, kompañia ne'e naran Pu­a­laka Petróleu Fuel Lda. Maibé ag­ora daudaun iha fali dokumentu re­ji­stu ida ho naran Pualaka Petróleu Fu­el Un­ipesoal Lda, ne'e oinsá?

Ida-ne'e buat foun mai ha'u, maibé hanesan iha Portugés hateten, kuandu kompadre ho kom­a­dre sira hirus malu, entaun ita komesa ha­teten buat ba­rak entre sira. Ha'u hatene katak, ka­zu ne'e mo­su tanba sira hirus malu entaun balu ko­mesa hasai fali keixa hodi kontra sira seluk. Maibé imi bele fiar mai ha'u tanba ha'u sei kompila dadus ne'ebé ka ha'u presiza. Se iha aspetu krime entaun polisia mak sei ha­ree maibé se ha'u iha info­r­m­asaun sufisiente en­­taun ha'u sei kan­a­liza ba polisia no moos ba Pr­­okuradór Jerál atu halo investigasaun. Ema balu komesa hateten katak ha'u la brani halo buat ida tanba ha'u iha ligasaun partidária ho ema sira, maibé ha'u hakarak hateten katak laiha ligasaun partidária, amizade. Importante maka bainhira dokumentu m­o­nu iha ha'u nia liman, entaun ha'u sei hatasak di­di'ak. Maibé bele fiar mai ha'u katak iha tempu be­sik ha'u sei lori prosesu ne'e ba instituisaun seluk ne­'ebé iha kompeténsia atu halo investigasaun kl­­e'an liu tan hodi bele prosesa ba tribunál.

Oinsá kona ba kazu tenderizasaun ba Hotel Turizmu ne'ebé to'o oras ne'e sai polémika ta­­­nba kompañia ne'ebé atu kaer projetu ne'e to'o agora la hetan aseitasaun husi boot balu?

Kazu Hotel Turizmu nian atu hanesan ho kazu tenderizasaun ba sosa Tratores, tanba antes tender ne'e loke emprezáriu sanulu resin mai ko'alia katak sira hatene ona see mak atu manan. Ne'e duni ha'u haruka para tiha tenderizasaun ba sosa Tr­a­t­ores no agora sei halo hela investigasaun. Agora kona ba Hotel Turizmu to'o ohin loron ha'u seidauk hetan surat ruma kona ba sala ne'e husi Justisa ka husi ne'ebé. Maibé se aban ba­i­n­rua problema ida-ne'e lori ba Tribunál, ha'u mak sei sai testamuna katak Hotel Turizmu ne'e ema Po­rtugés ida mak fa'an ba ema estranjeiru ida ho folin US$300,000.00 . Tanba ne'e agora ema estranjeiru ne'e sei iha li'ur maka see de'it mak tuur iha ne'ebá en­taun Ministériu Justisa be­le administra lori ema sira ne'e nia naran, ma­ibé labele konfiska arbiru de­'it tanba uma ne'e partikulár. I depois seidauk iha lei kona ba rai no prop­r­i­e­d­ade, uluk governu halo lei ida somente hodi hadau ha'u nia uma de'it. Tanba ne'e se iha duni pr­ovas katak ema ida atu manan tender ne'e iha ona antes te­nder ne'e loke, entaun lori mai ha'u para ha'u be­le lori prosesu ne'e ba oin, ida mós kuandu ha'u ha­ree katak buat ne'e akontese duni maka ha'u sei haruka para tiha tender ne'e

Diretór ne'e dehan nia ta'uk atu ko'alia sai problema ne'e tanba se nia ko'alia karik nia sei lakon servisu?

Se Diretór ne'e sente nia loos entaun nia sei la lakon servisu maibé se nia bosok ko­nserteza nia lakon servisu, maibé se nia mai ho info­r­m­a­s­aun loos atu hadi'a ita-nia ad­ministrasaun entaun loloos ne'e nia tenke he­tan medalla ida, la'os he­­tan fali kastigu. Ta­nba ne'e ha'u husu ba Diretór ne'e lalika ta'uk atu ko'alia tanba Vise PM nia od­amatan na­kloke ba ema ta'uk no moos ema br­ani sira.(ts)

Fonte: Tempo Semanal, edisaun 138

3 comments:

  1. hi Celso,post tan situasaun politika ha timor

    ReplyDelete
  2. Ita hare so tempo mak bele fo sasin los ba Sr vice PM nian hanoin no planu atu kombate korupsaun.
    Nia iha servisu uma nebe sei todan, tan governo nee ukun ho aliansi.
    ITA HEIN DEIT

    ReplyDelete
  3. Se mak hatene, Mario Carrascalao konkalikong ho ninia maluk PSD sira. Ministerio sira hetan akuzasaun makaas pratika KKN mak ministerio sira PSD mak kaer. Mario Carrascalão lakohi acelera tanba korruptor sira ne mos hatama osan ba PSD hotu.

    ReplyDelete